Väljendit “pura vida” näeb ja kuuleb Costa Ricas igal pool, aga selle täpset tähendust on raske edasi anda. Sõna-sõnalt tähendab see “puhast elu” või “lihtsat elu”, aga selle taga on palju enamat – kogu costaricalaste ellusuhtumine, mis on üsna muretu ja stressivaba. Üks kohalik ütles, et see tähendab “mõnusat elu”. See sobib tervituseks ja nägemiseni jätmiseks, aga ka vastuseks enamikule küsimustele. Mitmel pool mainitakse, et Costa Rica inimesed on üks õnnelikumaid rahvaid maailmas. Sama raport ütleb, et maailma õnnelikem rahvas on soomlased, nii et võta siis kinni. Ehk ei olegi kuvand naabritest, kes pikkadel polaaröödel kaamose peletamiseks liitrite kaupa alkoholi kaanivad, päris õige. Või ei ole costaricalased siiski nii õnnelikud kui tahavad paista. Meie oleme selle hindamiseks siin liiga lühikest aega.

“Issand, kuidas mul oleks teiesuguseid inimesi vaja!” ohkas ühe Vaikse ookeani rannikul asuva hosteli austerlannast omanik Trixi hommikusöögilauas, kus peale meie kolme polnud kedagi. On vihmaperiood ja rahvast liigub vähe.

“Eee... Mida sa silmas pead?” vaatasin ma enda ümber, kas ta ehk ikka kellegi teisega räägib.

“Ma tahan paariks kuuks Euroopasse minna, aga mul pole seda maja kellegi hoolde jätta,” selgitas ta. “Te oleks ideaalsed inimesed: hostel on väike, aitaksite kliente sisse-välja registreerida, sina räägid nii palju hispaania keelt küll. Nagunii on enamik kliente välismaalased. Koristaksite pisut ja Jan teeks väiksemaid parandustöid, no ühesõnaga – peaksite seda hostelit mu eest. Tasuks oleks omaette tuba ja pisut söögiraha ka. Ookean on siinsamas, kui midagi parasjagu teha pole. Aga ma just sain ühe saksa tüdruku, kes 1. juulist tuleb.”

Selgitasin siin juba korra, miks me ei saa Colombiast Panamasse mööda maad sõita, ega hakka end kordama. Lühidalt: meil oli vaja Darién Gapist üle saada. Selleks on päris mitu võimalust.

Kõrvus kumisemas ja jala all põksumas Sash!i 1997. aasta hitt “Ecuador”, lähenesime piirile. Olin selle laulu saatel kunagi eelmises elus klubides üles-alla hüpanud ja laulusõnadest “Vamonos al viaje para buscar los sonidos magicos de Ecuador! Escuchame!” on mul „vamonos“ ja siis „escuchame“ ikka veel täitsa peas.