Njaa, see Baja (alumine) California ehk California poolsaar nagu on Mehhiko ja ei ole ka. Looduslikult on, riigikorralt ja rahaühikult ka, aga siinne põhja-ameeriklaste ja kanadalaste kontsentratsioon on nii suur, et inglise keelt kuuleb mõnes paigas rohkemgi kui hispaania keelt. Eriti muidugi praegu, kui kliimapagulased ehk snowbird’id, nagu neid kutsutakse, massiliselt talve eest sooja ja nende jaoks odavasse sihtkohta pagevad. Ühest küljest teeb see California poolsaare turvaliseks, sest nad ei tuleks, kui nad end siin hästi ei tunneks, teisalt teeb see elu ka teiste jaoks arvestatavalt kallimaks.

Aitäh, et meie järele ikka küsite! Tunnistan, et vahe kahe postituse vahel venis meile endalegi ootamatult pikaks. Arvasime, et Mehhiko saab rutem otsa, aga kuulsime kõikidelt vastutulijatelt aina, et USAs on külm ja oodaku me pisut, no ja me võtsime siis tempot veelgi maha. Mis justkui andnuks aega muudkui kirjutada ja joonistada, aga selgus, et internetiga on kohe eriti kehvasti, nii et pidime postitamiseks paremaid aegu ootama. Mis saabusid just nüüd.

Kui enne Mehhikosse jõudmist püüdsin meelde tuletada, mida sellest maast tean, siis kangastusid silme ette Robert Rodrigueze filmid kõrbetuules ringi rullivate põõsaste, ootamatult lahvatavate arveteklaarimiste ja nalja mittemõistvate rõugearmiliste kõrilõikajatega. Matšeeted ja mariachi muusika, tekiila ja takod ning muud sellised klišeed.