Saabusime Indoneesiasse päevase vahega – algul mina, siis Jan –, sest praam, millega me Malaisiast Sumatrale sõitsime ja mis käib üks kord päevas ning on ainult inimeste vedamiseks, üle ühe tsikli korraga peale ei võtnud. Kogu ettevõtmine oli ilmselgelt mitteametlik ja ebaseaduslik, aga sealjuures paljukasutatud, nii et kõik kulges nagu õlitatult. Mootorrattad lükati Malaisias kaldteed pidi laevalaele ja veeretati Indoneesias trappi mööda alla, nagu oleks tsiklimatkajad neil iga päev kai ääres ülesõitu nõutamas.