Jätsime Türgi endalegi mõnevõrra ootamatult selja taha ja otsustasime Iraani minna hoopis läbi Gruusia ja Armeenia. Mitte sellepärast, et Ida-Türgis lõigatakse kuuldavasti turistidel kõrvu peast ja saadetakse perekondadele lunaraha nõudmisega, vaid selleks, et kohtuda sõpradega, kes Gruusias ja Armeenias motomatkal.  

Oleme nüüdseks Türgis veetnud kümmekond päeva ning on aeg pisut muljeid jagada. Seekord siis hoopis piltidega.  

Kui Maliverid olid pühapäeval otsa kodu poole pööranud, toibusime pisut ootamatust kahekesijäämisest, pühkisime siis silmad kuivaks (hea küll, mina ainult), pakkisime kola kokku ja sõitsime mööda Musta mere rannikut edasi Bulgaariasse, sest ees pidi olema paar ootamise päeva ja me arvasime Rumeenia kuurordi valuutavahetuse siltide järgi, kus vahetati igasuguseid valuutasid, aga Bulgaaria oma mitte, et järelikult bulgaarlased siin puhkamas ei käi, sest neil endal on elu odavam. Nii oligi.