Koroonaaja tegemistest ja mis edasi saab
Tundub päris uskumatu, et oleme juba üle kahe kuu paigal olnud. See aeg on kulunud kuidagi kiiresti, aga eks heas seltskonnas ja mugavates oludes lähebki aeg ruttu. Oleme püüdnud endale kogu interneti läbilugemisest tulemuslikumaid tegevusi leida, aga eks saame ka piisavalt lulli lüüa.
Meie edasiliikumine on sõltunud sellest, millal looduspargid lahti tehakse, radaril on mõned lähemad: Grand Canyon, Zion, Bryce Canyon ja Death Valley. Viimane on jätkuvalt suletud, Zion ja Bryce hakkasid praegu vastu võtma ainult päevakülastajaid ja osal territooriumist, Grand Canyon avati esimest korda mõneks päevaks eelmisel nädalavahetusel ja ka sel korral on sama plaan. Sisse saab kell 4–10 hommikul ning õhtul tuleb lahkuda, avatud on mõned vaateplatvormid ja matkarajad. Kõik kämpingud igal pool on suletud. Meie jaoks tähendab see, et peame endale kusagil pargi lähedal telkimiskoha leidma, siis parki vaatamas käima ja õhtuks tagasi (või edasi) minema.
Oleme elevil, nagu alustaks reisi otsast peale. Eks mõnes mõttes ongi nüüd maailm teistsugune, paraku mitte eriti reisimissõbralik, aga me läheme proovime, mis tunne on. Asjad on jälle pakitud ja homme asume teele. Võtame suuna Grand Canyonile, aga kuhu sealt edasi, selgub alles, sest mõned teed, mida tahtsime sõita, on kuuldavasti jätkuvalt kinni. Me ei tea ka, kuidas ränduritesse suhtutakse ja kas meil lastakse üldse vabalt ringi liikuda.
Lubame, et käitume mõistlikult. Hoidke meile pöialt!